VANUSEPIIRANGUD

vanusepiirangud1

Vanusepiirangud (tuntud ka ratings) on kehtestatud eesmärgiga takistada lastel ja noortel nägemast nende vanusele sobimatuid filme, samuti aidata lastevanematel orienteeruda filmivalikus. Paljudes maades määravad vanusepiirangud filmilevitajad, osades ametlikud hindamiskomisjonid, näiteks Ameerikas. Eesti Vabariigis ei ole seadusega kehtestatud kohustust filmivaatajatele vanuseliste ja muude piirangute seadmise ja jälgimise kohta, kuid filmistuudiod on need piirangud kehtestanud ja soovivad nende järgimist, seepärast on kino kohustatud nimetatud piiranguid järgima, eelkõige mitte lubama filme vaatama lubatust nooremaid vaatajaid. Nimetatud piirangutest mittekinnipidamine võib põhjustada filmivaatajatele psühholoogilisi traumasid, sellega kaasnevaid avalikke skandaale ja eelnevast tulenevaid stuudiote sanktsioone, mille tõttu kannatavad kino kui ka kinokülastajad.

Dokumendi esitamise nõue

Vanusepiirangutest kinnipidamise jälgimisel on kinol õigus vanust tõendavat dokumenti nõuda nii piletiostul kui saali sisenemisel. Cinamon kasutab seda õigust iga vanusepiiranguga filmi puhul. Dokumendi puudumisel on kinol õigus saali sisenemine keelata.

Vanusepiirangute valikust

Piirangute määramise standardid on riigiti erinevad, samuti nagu ka regulatsioon nende rakendamise osas. Vanusepiirangute määramisel võetakse Eestis arvesse linateose üldist temaatikat, seda, mil määral kujutatakse filmis vägivalda ja seksi, alastistseene, narkootiliste ainete tarbimist ning milline on keelekasutus.

Eestis levitatavatele filmidele omistatud vanusepiirangud on kahte tüüpi:  hoiatavad ning keelavad.  Hoiatavad piirangud on oma olemuselt soovituslikud, mille puhul lõplik otsus jääb lapsevanemale. Keelatud filmide puhul rakendatakse piiranguid lapsevanema nõusolekust/kooskõlastusest sõltumatult.

Keeldude rakendamise põhjustest

Kinokülastajate hulgas on neid, kes ei nõustu kino vanusepiirangutega ning on arvamusel, et neil peaks olema õigus ise otsustada, mida vaadata või oma lastele näidata.  Jääme selles osas eriarvamusele erinevatel põhjustel.
Esiteks: Vanusepiirangud määravad levitajad on filmid algusest lõpuni näinud ja oskavad seetõttu objektiivsemalt hinnata, mis antud linateoses lastele ja noortele sobimatu on.  Levitajad omavad ka ülevaadet antud linateose vanusepiirangutest teistes maailma riikides.
Teiseks: Kino võtab vastutuse ühiskonna ees selle osas, milliseid filme lastel ja noortel vaadata võimaldatakse. Vahelesekkumise eesmärgiks on vähendada meedia vägivalla ulatust ja mõju eelkõige kõrge riskiga sihtgruppidele.

Lastele jääb siiski võimalus keelatud filme näha – kasvõi oma kodus. Koduseinte vahel toimuv jääb aga lastevanemate südametunnistusele.

Filmilevitajad toetuvad oma seisukohas ka seadusele – Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse §48 (2) keelab lastele demonstreerida filme, mis õhutavad julmust ja vägivalda. Seetõttu oleme seisukohal, et vanusepiirangud on asjakohased ja õigustatud ning kinol on vahelesekkumiseks õigus.